Start ja Groznõi

Minu seiklus sai alguse Neevalinnast. Varahommikul Piiteris sadas. Kui üles ärkasin oli päike väljas. Väljalend õigeaegne ja viperusteta.Vene lennukil, (Suhoi Superjet 100) millega lendasin pole häda midagi. Aint maandumine (maha istumine) oli konarlik ja äkiline. Võib-olla on see väikestele 100 kohalistele täiesti tavaline võib-olla lonkas pilootide koostöö.Kui lennuk alustas kõrgust vähendama, teatas kapten vene keeles, et alustame maandumist Doni äärse Rostovi lennuväljale. ilm päikeseline ja sooja +28. Sedasama kordas ta ka inglise keeles, aint Rostovi asemel ütles Grpznõi. Kohalikud vist ei saanud võõrkeelest aru ja algas paanika, et oleme vale lennuki peale istunud. Kaptenile kanti juhtunust ette ja siis ta oma viga parandas. Groznõi lennujaam on väike-väike. Tallinna oma on ka väike, aga selle eest mugav, armas ja kodune. See siin oli ainult väike. Reisijate pagas veeti kusagile kuuri valati veokilt maha ja siis pidi igaüks sealt hunnikust oma leidma.Esmapilgul tundub Groznõi betoonist ja ilmetu. Kahe sõja tulemusena tegid Vene väed kesklinna maatasa. Mõned hooned jäid küll püsti. Hoolikal uurimisel saab siiski aimu, mis uus ja mis vana. Pimeduse saabudes läheb lahti tõeline show. Kõrghoonete (seda nimetatakse Groznõi City e. vaese mehe Dubai) küljes hakkavad plinkima mitmevärvilised LED tuled. Sealt joonistuvad välja erikujulised mustrid. Seda nähes meenus mul kohe enne reisi Tartus nähtud Tivoli. Üllatav sarnasus oli olemas aint erinevad mastaabid.Moshee siin on Euroopa suurim, kuid tagasihoidlik. On teine kõigest  10 a vana. Tavaliselt olen harjunud, et  sellistel hoonetel on ajalugu sadu aastaid ja rohkem. Vanadel ehitistel on ajaloolist, usulist hõngu ja vaimu kaugelt tunda. Siin kahjuks see puudub. Tänavavalgustus on linnas puudulik ja suht olematu. Jagub seda linna ühele peatänavale (kannab see muideks Putini nime) ja uue moshee ümbrusesse  Kõrvaltänavad on kottpimedad. Ainsaks hirmuks on kuskile auku astumine. Röövleid ja pätte ei pidanud siinkandis olema. Tänavanimedega on üks rist ja viletsus. Kui mingit tänavat kohalikelt küsid, siis ei tea need ööd ega mütsi. Nimede vahetamine olevat siin niivõrd sagedane et nad ei jõua sammu pidada ja meelde jätta. Kõik president Kadõrovi sugulased väimehed lähikondlased on siin omanimelise tänava saanud. Hiljuti jäi isegi Majakovski omanimelisest tänavast ilma. Vähe sellest- kõik kultuuriasutused, spordirajatised, spordivõistkonnad on praeguse riigijuhi isa Akhmati nimelised. Tema juba loomulikult manalamees.Noortele suunatud spordiüritused nt judo või jalgpalliturniirid on kõik erandlitult poegade ja pojapoegade auks pühendatud. Sel pühapäeval tähistatakse siin Tshetseenia Naiste päeva.5 Oktoobril on siin kolm tähtpäeva korraga  . Presidendi sünnipäev, Groznõi linna päev ja Pruutide päev. Viimasena nimetatud sündmuse puhul toimub sellel päeval massiline meheleminek. Kõik noorpaarid saavad presidendilt valikuliselt kingituseks auto, korteri või maja. Abiellujate arv on piiratud. Kokku lubatakse seda teha 200 paaril ja arvata laseb, et need 200 suuremal või vähemal määral ka riigiladvikuga kuidagimoodi seotud on.   Laupäevane üleilmne koristuspäev toimub siingi. Reklaame selle kohta on kõikjal. Prügist veel niipalju, et parkides hakkavad silma neljavärvilised prügikastid. Sorteerimine pole küll popp aga küll ta ka siin levib. Teise päeva hommik viis  linna serva. Sinna kuhu on üles seatud ilmatu suur gloobus ja ekvaatori kohal ilutseb kiri – Groznõi maailma keskpunkt. See gloobus asub linnast väljaviiva kolme magistraali keskpunktis. Sealamas dirigeerib liikust politseink, kes hoidis rahulikul kulgemisel silma peal. Kui ma olin oma kohustuslikud pildid teinud otsustasin külastada venelaste suurimat ja eestlaste poolt armastatud supermarketit Lenta. See oli küll läheduses, kuid tee sinna viis suure-suure ringiga. Politseinik aimas mu soovi ja andis märku  et otse saab ka. Siit künkast alla ja prjamo mööda tühermaad. Eemal terendas kõrge võrkaed, mis võis minu arvates saada takistuseks. Tema selle peale, et aias on auk sees. Ja veel hoiatas ta– ärgu ma miinide otsa astugu. Miine e. kakahunnikuid  oli seal välul palju. Kuidas meed sinna tekkisid  jäi kohe arusaamatuks. Selgus saabus järgmistel päevadel ja sellest kirjutan hiljem.Kui aiani jõudsin selgus, et auk oli äraa parandatud. Politseinik oli mind oma valvsa plguga saatnud ja signaliseeris mulle taamalt kaht kätt ristipidi. See tähendas küsimust, kas läbipääs puudub. Mina sellepeale noogutasin. Seepeale läks mees oma ametiauto juurde avas pagaasniku ja tõmbas sealt välja automaati meenutava seadme. Ega ma eemalt ja esmalt hästi näind, mis see tegelikult on !!!  Mõtlesin, et hakkab aeda tulistama. Kui ta minuni jõudis, selgus, et tegemist oli pikavarreliste traadilõikamise kääridega Lõikas mulle aia terves tükis lahti ja muigas rahulolevalt – Budte dobrõ. (Olge lahked)  Korravalvurid on siin rahva teenimiseks arutasin ma endamisi. Moslemimaa ostukeskus Lenta on võrreldes teiste Venamaa omadega hoopis  erinev. Alkoholi müüakse ööpäevas ainult 2 tunni jooksul (H 8-10) Muuks ajaks pannakse see osakond kinni. Suurelt ja punasega on märgitud osakond, kus müüakse sealiha ja seda sisaldavaid tooteid. Minu üllatuseks oli seal päris palju inimesi. Maiuste osakonnas oli Kalevi shokolaad (tume kirss ja vaarikas ning valge maasikas) olemas. Samuti merekivid. Shokolaad maksis 99 Rub/ 100g 219 Rub 200g tahvel ja merekivid 129 Rub. Rublad jaga 80ga siis tuleb välja hind eurodes. Ega mina sealt suurt midagi ostnud. Kuna ilm oli palav ostsin 1L vee uhkes kandilises pudelis. Selline edeva välimusega ja kaugelt vaadates meenutas viinushkat. Kui ma siis oma ostuga välja jõudsin, kruvisin sellelt korgi maha ja kukkusin himuti kulistama. Natuke eemal seisis trobikond taksojuhte ja neil jäi ehmattusest suu lahti. Üks isegi pillas oma mobla maha. Hiljem uurides jäigi meestel mulje viinapudelist. Ja selline janu neid tummaks tegigi.Pärastpoole jõudsin veel Groznõi City kõrghoone katusele. 33 korruse kõrgusele helikopteri maandumisplatsile. Sissepääs 100 Rub ja ainus tingimus, et presidendi residentsi poole pildistada ega filmida ei tohi. Selle poole käsipuud olid värvitud punaseks. Keelu üleastumisel lubati alla visata………. Groznõis on nii, et mina oma välimusega üldisest massist väga ei erine (loe: suht sarnane tavavenelasest turistiga) See on pealinnades tavaline. Regiooni suuremates linnades on erinevaid rahvaid rohkem koos. Reetvateks elementideks on kaelas rippuv fotokas, seljakott ja heledamat värvi juuksed. Kui aparaat on kotis, siis keegi ei tülita. Rrinnal või tööasendis ,siis on kohe – kes, mis ja kuskohast. Groznõis oli enamasti minu päritolu esimene pakkumine  Moskva. Tegin 2 kiiret järeldust: 1. Peale Moskva kohalikud muid kohti ei tea 2. Moskvast käib kõige rohkem turiste. Kahe siinoldud päeva jooksul ei  hakkanud mulle silma ühtegi välisturisti. Turistikohtades sain jutule paljude ränduritega ja nemad olid tulnud kõikjalt üle Venemaa. Saa sa siis aru. Oma suhtlemiskogemuste põhjal olen pannud oma viibitud kohad nelja kategooriasse. Pealinn – tavaliselt kõige leigem huvi ränduri vastu. Suhtlemine küllaltki emotsioonitu. Suurlinna saginas puudub kohalikul igasugune huvi ümbritseva vastu. Tavaliselt ei saa pealinnas kõige õigemat pilti elu-olust, suhtumisest maailma asjadesse. Siin on tavliselt kõik rahul ja elul pole häda midagi. Teine – Kõik ülejäänud linnad, kus on ka turismimagnetid. Seal on kontakte kohalike või ränduritega rohkem. Kolmas – Väikelinnad/külad, kus on vähemalt üks turistikas. Siin on kohalike huvi sinu vastu suurem. Kus, kes ja mis on tavalised. Eesti kohta on igal ühel midagi öelda. Kes teab asukohta, kes on nõukaajal Eestis teeninud ja mõnel isegi isiklikud mälestused. Vanematel kadunud kirjasõbrad ammustest aegadest. Viimane – Täiesti tavaline linnake või küla. Mulle meeldib see tasand kõige enam. Tavaliselt satud sinna läbisõidul või oled suisa eksinud. Kõige toredam on kohalku esimene reaktsioon – Turist siin !!! Mis sa siia ära kaotasid ?? Suhtlemine siin pole pelgalt small-talk vaid saab ka muudel teemadel rääkida. Samuti poliitika ja religioon. Neid kaht püüan vältida. Pole mõtet rääkida teemadest, millest sa tegelikult midagi ei tea, puuduvad vaated või hoopiski vastanduvad vestluskaaslasega. Vaidlemine sel puhul on ebaaus, sest mina pean tegema seda võõrkeeles ja jään nii kui nii alla.